Juba ammu pole siin blogis enam uusi postitusi lugeda olnud… Põhjuseks on Tasakaalu-lehe ümberstruktureerimine ja uus start blogina MinuTasakaal Blogis. Siinsed lood jäävad huvilistele alles, aga olete teretulnud uude blogisse ja uuenenud Tasakaalu kodulehele!

Toredate kohtumisteni!

Moonika

Kuidas mõjus? Kuidagi ikka mõjus… Minule on see suisa nii mõjunud, et pärast ümisesin päev läbi seda tuntud laulu. Ja ma olen veendunud – kogu mu hoiak ja olek oli seeläbi teistsugune. Hea. Rõõmus isegi. No naljakurrud olid igatahes silmanurkades. Head helid, head muusikapalad on igatahes tervendavad – sa tead seda vist isegi. Ja kui sa selles veel eriti veendunud pole, siis mine kohe peegli ette ja laula valjul häälel: „I feel pretty” (või mingit muud laulu, mis sulle meeldib). Naabrid võivad oma kommentaare vahele hõigata, ära lase end sellest morjendada. Sul on lihtsalt hea tuju headest helidest! Mul igatahes on – I FEEL PRETTY! (ja seda just ekstra, vastukaaluks kogu sellele väljas valitsevale kaamosele)

Viimasel ajal olen kummalisel kombel ikka ja jälle sattunud lugema ja nägema ja kogema asju, milles kajab läbi üks mõte. Kõlab ja kajab elutarkus meie kooselamisest. Mõne aja eest lugesin Jaan Kaplinski raamatut „Jää…”, millele on järelsõna kirjutanud Tartu Ülikooli biosemiootika professor Kalevi Kull. Tema tabavate tarkade sõnadega ma võtaksingi selle mind kajana saatva mõtte siinkohal kokku. Ta kirjutab:

Elu on kooselu. Elu on ökosüsteem, elu on suhted, mis on ja päranduvad, suhted me vahel ja me sees, mitte see aine, millest me koosneme. Need suhted kanduvad edasi ja võivad täiustuda, ka kui rakud vahetuvad, ka kui isendid surevad ja sünnivad. /-/ Tasakaal on täiskasvanuks olemine, elamine niimoodi, kuidas saaks ikka ja alati, elamist äramuutmata. Aina paisudes ja kasvades nii ei saa – täis kasvanud olek kultuuril ja majandusel tähendab seda, et enam ei kasva. Täiustub aga küll. Ei või energiat aina rohkem toota või impordist-ekspordist-transiidist väga sõltuv olla, sest see poleks küps iseseisvus. /-/ Ellujäämine ei ole oluline. Elusolemine on oluline. /-/ Aga meil on lootust olla täiuslikumad… elusamad.

Just! Elusus kooselamises – selle üle tasub mõtiskleda, seda silmas pidades toimida… Ma usun.

Räägitakse (ja on vist ka teaduslikult tõestatud, aga see selleks), et hirm on nakkav. Kergesti võib nakatuda ka muudest negatiivsetest emotsioonidest – kalduvust massiliseks paanitsemiseks võime ju märgata praegusel ajal pea kõikjal…

Aga! – aga ka rõõm on nakkav! Jah, seda ma kogesin eile taas kord. Mõned inimesed on kohe nii elurõõmsad ja säravad ja oskavad ka teisi särama panna. Lõunapausi-jalutuskäikude ajal satun ma viimasel ajal üsna tihti samale „trajektoorile“ ühe vanapaariga. No nad on lihtsalt võrratud! Pakun, et vanust võiks neil olla 80 ringis. Pakun, et tegu on abikaasadega, aga välistatud ei ole muidugi ka see, et nad on õde-venda. Ja nad säravad! Tavaliselt on nad mulle vastu tulnud hoogsalt kepikõndi tehes kusagil Estonia puiesteel. Särtsakas tempos, elujõust pakatudes ja lihtsalt sedavõrd armsad on need kaks, et ma alati lausa pean naeratama kui neid kohtan. Nende nägemine teeb mu tuju tõesti heaks – kuidas kõrges eas inimesed oskavad elada hetkes ja seda nautida. Imetlusväärne! Lihtsad inimesed. Aga milline vitaalsus! Eile kohtasin ma neid Vabaduse väljakul ja mulle näis, et nende eakate rõõmurullide sära kiirgus ka teistele platsil viibijatele.

Veel üks võimalus rõõmurulle kohata ja heast tujust nakatatud saada on kommipood. Jah, just nimelt seal Viru Keskuse “Kalevi” kommipoes jagatakse peale magusa alati ka rõõmu – kuhjaga. Ja tasuta. Sealne energiline, elurõõmus ja muidu tore kommipoiss teeb päeva magusalt rõõmsaks. Nii tore! Aitäh sulle!

Selliseid rõõmurulle on kindlasti ka sinu tuttavate seas, mina tean oma lähikonnas üsna mitmeid.

Rõõmurullid on elu rikkus. Laskem rõõmul oma elus rulluda!

Eelmisel nädalal istusime sõbrannaga sooja päikese käes välikohvikus. Suurepärane suveilm ja mõnusas tempos kulgev linnamelu tegid tuju heaks. Lobisemine ja ilmaasjade üle heietamine mõjus hingele turgutavalt. Kuidagi helge olemine oli, vaatamata sellele, et igas meediaväljaandes muudkui sisendatakse sulle millises kriisiseisundis me oleme ja et see karm aeg kestab veel mõnda aega. Ei vaidlegi vastu, et praegusel ajal elu üks pidev lust ja lillepidu oleks. Aga eks vist paljuski oleneb sellest, kui palju ja millistest meeleoludest ning sõnumitest me ise end laseme kaasa kiskuda. Kas me võimendame negatiivset, anname nii-öelda kuradile näpu, või usume sellesse, et ka pilvede taga paistab päike ikkagi kogu aeg … See mõte tekkis mul ka väikest vahejuhtumit kogedes, kui ma seal kohvikus istusin. Nimelt möödus meist hoogsal sammul ja elavalt žestikuleerides üks vanem meesterahvas, hõisates valjuhäälselt ja rõõmsameelselt: „Pole hullu! Pole hullu!” Mina ja mu kaaskohvikulised puhkesime naerma, sest see mees oli ilmselgelt väikese kiiksuga. Tema sõnum aga mõjus kuidagi äärmiselt positiivselt ning mind ajab see praegugi muigama. Võiks öelda, et lohutussõnad „Pole hullu!” ühe nö hullu suust muutsid meie päeva palju helgemaks, sest need olid nii ehedad ja avatud ja nakatasid meid rõõmuga. Nii et: kas on kõik hirmus hull ja hullemaks läheb, või –  „pole hullu!”…  Millest ma end nakatuda lasen?

Videoklipp: Provance

Praegu peaks olema aeg, mil Lõuna-Prantsusmaal Provance’is (eelkõige seal, aga ka Itaalias Toskaanas jm) on lavendliväljad oma täies hiilguses lillatamas … Lummav pilt, mida ma siiani kahjuks vaid piltidelt näinud olengi … ehk õnnestub mul siiski oma unistus seda kõike oma silmaga kaeda-kogeda õige pea ka ellu viia. Loodan! Lavendel on aga tõepoolest mu südame vallutanud – see lõhn ja see vägi, mis nendes tillukestes (võib-öelda isegi, et eimidagiütlevates) õites peitub – on mind oma lummusse haaranud. Mitte asjata pole seda taime juba vanadel aegadel kõrgelt hinnatud. Mis on siis lavendlis sedavõrd imepärast, et ta mind niimoodi vaimustab? Ma ei oskagi seda paari lausega öelda – arvan, et siin on oma osa nii värvil, lavendli omapärasel ilul, kui ka taime mõjul üleüldse … Seda magus-mõrkja lõhnaga taime (lavandulae flores) peeti väärtuslikuks ja kasulikuks juba aastatuhandete eest. Juba roomlased, kreeklased ja egiptlased lõhnastasid oma seepe ja vannivett lavendliga (lavendli nimi tulebki ladinakeelsest sõnast lavare, mis tähendab „pesema”). Lavendli puhastavaid omadusi tunti ka Araabia arstiteaduses. Looduses leidub lavendlit just eelkõige Vahemere lääneosas (Prantsusmaal, Itaalias), aga teda kasvatatakse ka mujal, isegi USAs ja Austraalias. Lavendliõli jõuab meieni peamiselt Prantsusmaalt. Miks ma lavendlist aga siia Tasakaalu-blogisse kirjutada otsustasin, ongi nimelt selle tasakaalustav toime. Lavendlitaimest saadav õli, selle õitest valmistatav tee ja tinktuur on kasutuses olnud lõõgastava abivahendina. Raviteena toimib lavendel tõhusalt unehäirete puhul ja stimuleerib immuunsüsteemi üleüldse. Välispidiselt ravitakse lavendliga haavu, putukahammustusi, aknet, aga ka reuma- ja närvivalusid. Ma olen kuivatatud lavendliõitega täidetud kotikesi kasutanud oma riidekappides ning lavendliõli aroomilambikeses lihtsalt oma toas – toimib igati meelipuhastavalt. Ka lavendli-vannipiim on üks ütlemata tänuväärne lõõgastusvahend (mulle meeldivad eriti „Weleda” looduslikud tooted). Külmade ilmadega teevad kuumad lavendlivannid head nii ihule kui hingele. Eks nüüd vist ongi paras aeg, mil tasub sompus sügisilmade jaoks end ette valmistada – miks mitte ka näiteks oma riiulile lavendliseepide, -õlide ja –vannivahtude soetamise abil …

Kui meelipuhastavalt ja kirgastavalt võib mõjuda taeva vaatlemine! Lasta pilk pilvedel puhata, tunnetada tuulehoo tuhisemist, kanduda kergetel, valgetel tupsudel unistuste-ilma … Minu arvates kõige kaunimalt on pilvi kirjeldanud kirjanik Hermann Hesse:

„Mäed, järv, torm ja päike olid mu sõbrad, pajatasid mulle lugusid ja kasvatasid mind ning olid mulle pikka aega armsamad ja tuttavamad kui kes tahes inimesed ja nende saatused. Mu lemmikud aga, mida ma eelistasin säravale järvele ja kurbadele mändidele ja päikselistele kaljudele, olid pilved. Näidake mulle laias ilmas seda meest, kes tunneb paremini pilvi ja armastab neid rohkem kui mina! Või näidake mulle maailmas seda asja, mis oleks ilusam kui pilved! Nad on mäng ja silmarõõm, nad on õnnistus ja jumalaand, nad on raev ja surmavägi. Nad on õrnad, pehmed, rahulised nagu vastsündinute hinged, nad on kaunid, rikkad ja helded nagu head inglid, nad on tumedad, vältimatud ja halastamatud nagu surma kullerid. Nad hõljuvad hõbedaselt õhukese kihina, nad purjetavad naerdes, valged, kuldse servaga, puhates seisavad nad kollastes, punastes ja sinakates värvides. Nad hiilivad süngelt ja aeglaselt nagu mõrtsukad, nad kihutavad tuhinal ülepeakaela nagu pöörased ratsanikud, nad ripuvad nukralt ja unistades kahvatuis kõrgustes nagu raskemeelsed üksiklased. Neil on õndsate saarte ja õnnistavate inglite kuju, nad sarnanevad ähvardavate käte, pekslevate purjede, rändavate kurgedega. Nad hõljuvad jumala taeva ja vaese maa vahel nagu inimigatsuse kaunid võrdpildid, kuuludes mõlema juurde – maa unistused, milles maa surub oma rüvetatud hinge puhta taeva vastu. Nad on igasuguse rändamise, igasuguse otsimise, igatsuse ja kojuihkamise igavene sümbol. Ja nõnda, nagu nad ripuvad maa ja taeva vahel arglikult ja igatsevalt ning trotslikult, nõnda ripuvad arglikult, igatsevalt ja trotslikult inimhinged aja ja igaviku vahel.” (Hermann Hesse, Peter Camenzind, Tänapäev 2007. Tlk. Mati Sirkel)

Imeline, kas pole? …

 

Võib-olla oled kuulnud sellisest väljendist nagu burn-out? See tähendab otsetõlkes „läbipõlenud“  ja tähistab teatud kroonilisest stressist tekkinud seisundit, kus ollakse kohustusekoorma all maadligi surutud ning elu ja tegevused enam mingit huvi ei paku.

Vähem stressi, rohkem rahu ja tasakaalu, parem tervis – kes meist seda ei tahaks? Mis aitaks seda saavutada? Kuidas burn-out’ist välja tulla? Esimeseks ja olulisimaks sammuks on siin time-out ehk aja maha võtmine. Paus! … See paus võibki olla lihtsalt eimidagitegemine, olesklemine. Aga time-out saab veelgi tõhusamaks tasakaalu taasleidmise viisiks, kui seda rikastada lõõgastumisega. On väga erinevaid viise ja meetodeid ning õpetusi, kuidas lõõgastuda. Need viisid mõjuvad keha ja vaimu eri tasanditele. Näiteks aitavad sellised lõõgastusmeetodid leevendada lihaspingeid, korrastada pulssi ja alandada vererõhku, samuti  rahustavad nad hingamist ja mõjuvad positiivselt ajutegevusele. Lõõgastudes keha taastub ja tugevdab oma vastupanujõudusid. Ka hingele teeb lõõgastus head, muutes paremaks üldise emotsionaalse seisundi. Kokkuvõttes võib öelda, et kui sa lõõgastud teadlikult ja teed seda järjekindlalt, siis paraneb su enesetunne on igas mõttes.

Kas sul oleks vaja aega maha võtta?

Süüvi hetkeks iseendasse ja püüa alljärgnevatele küsimustele vastuseid anda. See võimaldab sul mõtiskleda, kas ka sinul oleks vaja väike time-out teha ja mõned lõõgastusmeetodid omandada. Niisiis:

Kas ma olen pinges?

Mis tunne on mu õlgades?

Kas ma hoian vahel kirjutamise juures, arvuti taga olles või mõtiskledes hinge kinni, ilma seda ise märkamata?

Kas ma hingan sageli pinnapealselt?

Millal ma viimati lõõgastusin?

Kas ma surun vahel hambaid tugevasti kokku?

Millal ma viimati midagi tõeliselt nautisin?

Iga päev oled sa umbes 1000 minutit ärkvel. Kui palju sa sellest ajast elad teadlikult?

Kui sa kingid endale iga päev kasvõi 20-minutilise pausi, aitab see sul vältida hingelisi ja kehalisi kahjustusi. Veelgi tõhusamaks saab su time-out siis, kui kujundad seda lõõgastusmeetodite, näiteks jooga või tai-chi harjutuste abil. Paar soovitust leiad siit ja siit. Aga tegelikult on väga lõõgastav ka lihtsalt sumedal suvepäval võrkkiiges vaikselt õõtsudes pilvi vaadata. See on minu lemmikmeetod

Olenemata sellest, millise lõõgastusmeetodi kasuks sa otsustad, võid sa kindel olla, et:

-         lõõgastumine tugevdab su keha vastupanuvõimet

-         lõõgastumine suurendab su keskendumisvõimet, tööjõudlust ja parandab enesetunnet

-         lõõgastumine alandab sul vererõhku

-         lõõgastumine teeb su ilusaks

-         lõõgastumine teeb su meele ärksaks ja pea selgeks

-         lõõgastumine tõstab su elukvaliteeti.

Seega: kingi endale väike time-out, lisa sellele midagi lõõgastavat ja – võta elu mõnuga!

Loe lähemalt siit.